Millised ained ei tohi enam pakenditest olla?

Raskemetallide piirväärtus ja PFAS-keeld

Kaks ainekatogooriат on PPWR-iga selgesõnaliselt piiratud: raskemetallid üle piirväärtuse ja PFAS pakkendites, mis võivad olla kontaktis toiduainetega. Raskemetallide piirväärtus on 100 mg/kg — plii, kaadmium, elavhõbe ja kuusväärtuseline kroom kokku pakkendis. Kui pakend ületab selle piiri, siis see ei vasta määruse nõuetele. PFAS-i keeld kehtib konkreetselt pakkenditel, mis on ette nähtud kontaktiga toiduainetega; väljaspool seda konteksti ei reguleeri PPWR PFAS-i eraldi.

Kellel, kes pakendit tootmapanemisele või ise kujundab, tähendab see, et materjali koostis — mitte ainult kuju või kaal — on osa nõuetest, mille suhtes hinnatakse vastavust. See puudutab nii esmast pakendit (otseselt toote ümber) kui ka teist ja kolmandat pakendit, pidades silmas, et toiduga kokkupuutuvate materjalidega käib täiendav, rangem lähenemine PFAS-keelu tõttu. Kui on kahtlus, kas kasutatud materjal, kate või trükivärv kuulub ühte neist kategooriates, siis põhjendus asub tehnilises dokumentatsioonis ja vajadusel tarnija laboriteimi — mis ilmneb ka pakkimisdossies ja vastavusdeklaratsioonis.

Kus see artiklis 5 asub

Need kaks nõuet tulenevad Määruse (EL) 2025/40 artiklist 5, mis käsitleb pakkendite aineteliste nõuete kõrval uuesti kasutamisvõimaluse ja ringluse nõudeid määruse mujalpool. Kuna tegemist on määrusega, kehtib see piirväärtus ja keeld otse ja võrdselt igas liikmesriigis ilma, et riik saaks sellele oma erineva normi kehtestada. Täpse mõõtemeetodi, erandite ja võimalike üleminekusätete kohta olemasolevatele varudele on artikli 5 tekst ise esimeseks allikaks konsulteerimisel.